Eesti Radioloogia Ühing, edaspidi – Ühing, mis ühendab Eesti ja välisriikide füüsilistest isikutest kiirgusdiagnostika ja -ravi ning kiirgusohutuse spetsialiste, asutati 12. detsembril 1991.a.

1 ÜLDSÄTTED
1.1 Ühingu nimi on Eesti Radioloogia Ühing.
1.2 Ühingu asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik.
1.3 Ühing on vabatahtlik ühendus, mille põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
1.4 Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, seadustest, sh mittetulundusühingute ja ametiühingute seadusest ja muudest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast, edaspidi – põhikiri, ning juhtorganite otsustest.

2 TEGEVUSE EESMÄRK, ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
2.1 Ühingu tegevuse eesmärgiks on rahaliste ja mitterahaliste vahendite kogumine ning nende jaotamine radioloogia edendamiseks ja oma liikmeskonna ametialaste huvide kaitseks, erialaste teadmiste tõstmine ja seltsielu arendamine. Selle saavutamiseks Ühing:
2.1.1 osaleb tervishoiu ja kiirgusohutuspoliitika kujundamisel ja teostamisel;
2.1.2 viib koostöös Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi, Tartu Ülikooli ja muude õppeasutustega radioloogia alase koolitussüsteemi vastavusse üldtunnustatud rahvusvaheliste nõuetega;
2.1.3 korraldab kiirgusdiagnostika ja -ravi spetsialistide tasemekoolitust, tööalast koolitust, täiendõpet ja vabahariduskoolitust Eestis ning välisriikides, kaasates Eestis läbiviidavale täienduskoolitusele välisspetsialiste;
2.1.4 osaleb kiirgusdiagnostika ja -ravi spetsialistide kutse- ja erialaste kvalifikatsiooninõuete väljatöötamisel, kvalifikatsiooni hindamisel; annab radioloogia alaste tegevuslubade taotluste hindamiseks vajalikke arvamusi;
2.1.5 annab eksperthinnanguid radioloogiaalaste diagnostika- ja raviprotseduuride hinnapoliitika kujundamisel;
2.1.6 loob suhteid ja suhtleb teiste kutse- ja ametiliitudega;
2.1.7 arendab ja korraldab Ühingu seltsielu.
2.2 Ühingul on õigus oma põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks:
2.2.1 kasutada Ühingu tulu;
2.2.2 omandada enda nimel varalisi ja mittevaralisi õigusi, olla hagejaks ja/või kostjaks kohtus;
2.2.3 ühineda teiste mittetulundusühingutega põhikirjas ettenähtud tingimustel;
2.2.4 kirjastada ja välja anda Ühingu tegevuseks vajalikke ja tegevust propageerivaid trükiseid jms;
2.2.5 omandada aktsiaid ja teisi väärtpabereid;
2.2.6 asutada Ühingu siseseid sihtotstarbelisi kapitale;
2.2.7 asutada juriidilisi isikuid ja moodustada komisjone;
2.2.8 omandada, võõrandada ja rentida hooneid, rajatisi, seadmeid, transpordivahendeid, inventari, tooret ja muud vara;
2.2.9 pöörduda Ühingu ja oma liikmete õiguste teostamiseks riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse organite ja kohtu poole;
2.2.10 saada teavet seaduste, töölepingute täitmise, palga alammäära, tarbijahinnaindeksi ning töötajate majanduslikku ja sotsiaalset olukorda iseloomustavate näitajate kohta ning teistes Ühingu põhikirjalise tegevusega seotud küsimustes.
2.3 Ühingul ei ole õigust:
2.3.1 jaotada oma vara ega tulu liikmete ega juhtorganite liikmete ja nendega seotud isikute vahel;
2.3.2 ennast ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.
2.4 Ühing kohustub suunama kogu tegevuse põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks, järgides seaduseid ja põhikirja nõudeid.

3 ÜHINGU LIIKMED, NENDE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA VASTUTUS
3.1 Ühingul on vähemalt viis liiget. Ühingu liikmeteks võivad olla Eesti ja välisriikide füüsilised isikud: kiirgusdiagnostika ja -ravi spetsialistid või radioloogia alast haridust taotlevad isikud, kes tunnistavad Ühingu põhikirja ja vastavad selles toodud nõuetele.
3.2 Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus liikmeks astuda soovija kirjaliku avalduse alusel. Avaldus vaadatakse läbi ühe kuu jooksul avalduse saabumise päevast arvates. Liikmeks vastuvõtmise päevaks loetakse vastava otsuse tegemise päeva. Päevast, millal liikmeks astuja loetakse Ühingu liikmeks, tekivad temal Ühingu liikme õigused ja kohustused.
3.3 Ühingu liikmele võidakse anda liikmekaart.
3.4 Ühingu liikmeks astumisel tuleb tasuda sisseastumismaks, selle tasumisest on vabastatud asutajaliikmed. Sisseastumismaksu suuruse määrab kindlaks liikmete üldkoosolek.
3.5 Ühingu liige tasub liikmemaksu üldkoosoleku poolt määratud suuruses ja tähtajaks.
3.6 Juhatus võib keelduda Ühingu liikmeks vastuvõtmisest. Keeldumise otsus peab olema motiveeritud ning kolme päeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates saadetud isikule, keda ei võetud Ühingu liikmeks. Taotlejal on sel juhul õigus nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.7 Ühingu liikmeks vastuvõtmisest võib keelduda, kui
3.7.1 liikmeks astuja on varem samast Ühingust välja arvatud põhjusel, et ta ei täitnud põhikirja või kahjustas olulisel määral Ühingu huve ja/või mainet;
3.7.2 liikmeks astumine on vastuolus mittetulundusühingu seadusega või põhikirjaga.
3.8 Ühingu liige arvatakse Ühingust välja
3.8.1 juhatuse otsusega põhikirja sätete täitmata jätmise või Ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu;
3.8.2 liikmemaksu mitteõigeaegsel tasumisel või tasumata jätmisel;
3.8.3 oma soovil, tema kirjaliku avalduse alusel;
3.8.4 füüsilise isiku surma korral.
3.9 Väljaarvatud liikmele teatab juhatus väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest kolme päeva jooksul vastava otsuse vastuvõtmisest arvates kirjalikult.
3.10 Liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada.
3.11 Ühingu liikmel on õigus:
3.11.1 osaleda Ühingu tegevuses ja võtta osa kõigist korraldatavatest üritustest;
3.11.2 osaleda ja hääletada Ühingu liikmete üldkoosolekul isiklikult või esindaja kaudu;
3.11.3 valida ja olla valitud Ühingu juhtimis- ja kontrollorganitesse;
3.11.4 taotleda täiendõpet soodustatud tingimustel;
3.11.5 kasutada Ühingu põhikirjast tulenevaid muid õigusi;
3.11.6 tutvuda juhtorganite dokumentidega, milles ei kajastu ärisaladused ja kui sellega ei kahjustata autoriõigusi.
3.12 Ühingu liige on kohustatud:
3.12.1 täitma Ühingu põhikirja ja juhtorganite otsuseid;
3.12.2 järgima kutse-eetika nõudeid ja hoidma ametiau;
3.12.3 mitte kahjustama Ühingu liikmete töö- ja erialaseid huve;
3.12.4 täitma varalisi kohustusi ühise tegevuse kulutusteks.
3.13 Ühingu ja tema liikmete vahelised ning Ühingu liikmete omavahelised vaidlused, sh varalised, lahendatakse Ühingu juhtorganites, kokkuleppe mittesaavutamisel kohtus.

4 TÖÖKORRALDUS JA JUHTIMINE
4.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek, edaspidi – üldkoosolek, mis kutsutakse juhatuse poolt kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.
4.2 Erakorralise üldkoosoleku kutsub kokku juhatus oma otsusel või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/5 Ühingu liikmetest. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad seda teha taotlejad samas korras juhatusega.
4.3 Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kutses näidatakse koosoleku toimumise aeg, koht ning päevakord.
4.4 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või sellel on esindatud üle poole liikmetest. Esindajaks võib olla ainult teine Ühingu liige, kellele on antud lihtkirjalik volikiri.
4.5 Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline, sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
4.6 Igal Ühingu liikmel on üldkoosolekul otsuse vastuvõtmisel üks hääl. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest ja seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
4.7 Üldkoosoleku otsused võetakse vastu lahtisel hääletamisel, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
4.8 Ühingu ühinemise, jagunemise või tegevuse lõpetamise ja põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest. Põhikirjas ettenähtud eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.9 Üldkoosoleku käik, sh hääletamise tulemused ja vastuvõetud otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga.
4.10 Üldkoosolekut kokku kutsumata võib tema pädevuses olevates küsimustes otsust vastu võtta juhul, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed. Selleks saadab juhatus kirjaliku otsuse projekti kõigile liikmetele. Ühingu liikmed peavad teatama kirjalikult oma otsusest juhatusele hiljemalt kolme päeva jooksul. Hääletamise tulemused, vastuvõetud otsus ja selle vastuvõtmise kuupäev tehakse liikmetele teatavaks 10 päeva jooksul viimase hääle saabumise päevast arvates. Juhul, kui kasvõi üks liige ei nõustu eelnimetatud hääletusmoodusega või täiendab otsuse projekti, vaadatakse see läbi järgmisel üldkoosolekul.
4.11 Üldkoosoleku otsused on täitmiseks kohustuslikud kõikidele Ühingu liikmetele, ka neile, kes koosolekul ei osalenud.
4.12 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.12.1 põhikirja muutmine;
4.12.2 eesmärgi muutmine;
4.12.3 majandusaasta aruande, tegevusplaani ja eelarve kinnitamine;
4.12.4 juhatuse liikmete arvu kindlaksmääramine;
4.12.5 juhatuse liikmete valimine volituste tähtajaga kuni kolm aastat;
4.12.6 radioloogia arengu nõukogu liikmete arvu ja volituste tähtaja määramine ning liikmete valimine, arvestades juhatuse sellekohast ettepanekut;
4.12.7 revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine ja valimine ning audiitorkontrolli määramine;
4.12.8 sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse, tasumise korra ja tähtaegade kindlaksmääramine;
4.12.9 Ühingu liikmeks astumise ja väljaarvamise otsusest tulenevate kaebuste lahendamine;
4.12.10 Ühingu ühinemise, jagunemise ja/või tegevuse lõpetamise otsustamine;
4.12.11 juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
4.12.12 muude tähtsamate Ühingu tegevust puudutavate küsimuste lahendamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
4.13 Juhatus on kolme- kuni seitsmeliikmeline, koosseisus vähemalt president, asepresident ja liige.
4.14 Ühingu tegevuse järjepidevuse tagamiseks valitakse juhatus järgnevalt: iga kolme aasta järel saab asepresidendi ülesandeid täitnud isik presidendiks juhul, kui üldkoosolek ei otsusta senise presidendi ja asepresidendi ametiaja pikendamist järgmiseks volituste tähtajaks. Juhatuse liige, sh president ja asepresident, saab täita oma ülesandeid juhatuses konkreetsel ametikohal maksimaalselt kaks volituste tähtaega järjest. Lähtudes rotatsiooni printsiibist, ei ole kordade arv juhatuse siseselt ühelt ametikohalt teisele liikumisel piiratud. Juhul, kui president ei saa oma ülesandeid täita volituste tähtaja lõpuni, saab asepresident presidendiks ja määratakse uus asepresident. Valituks loetakse see, kes saab teistest enam hääli.
4.15 Ühingu presidendil ja asepresidendil on õigus esindada Ühingut kõikides õigustoimingutes iseseisvalt, teised juhatuse liikmed võivad esindada Ühingut koos presidendi või asepresidendiga.
4.16 Juhatus
4.16.1 juhib ja esindab Ühingut, viies ellu üldkoosoleku otsused põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks;
4.16.2 koostab raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande, arutab need läbi ja esitab üldkoosolekule kinnitamiseks hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Juhatuse liikmed kirjutavad alla üldkoosolekule kinnitamiseks esitatavale majandustegevuse aastaaruandele;
4.16.3 sõlmib lepinguid ning sooritab Ühingu nimel teisi eesmärgist tulenevaid tehinguid;
4.16.4 korraldab Ühingu raamatupidamist ja asjaajamist ning peab liikmete arvestust;
4.16.5 sõlmib lepinguid ning sooritab teisi Ühingu tegevuse eesmärgist tulenevaid tehinguid;
4.16.6 koostab koosseisuliste töötajate nimekirja ja kinnitab palga maksmise põhitingimused;
4.16.7 esitab üldkoosolekule radioloogia arengu nõukogu liikmete kandidaadid;
4.16.8 võtab vastu otsuseid teistes Ühingu tegevust puudutavates küsimustes, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
4.17 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord poolaasta jooksul, soovitavalt vähemalt üks kuu enne korralist üldkoosolekut.
4.18 Juhatuse koosoleku kutsub kokku president.
4.19 Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega ja vormistatakse kirjalikult. Juhatus võib koosolekut kokkukutsumata otsuse vastu võtta, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
4.20 Juhatuse liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema Ühingule lojaalsed. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud Ühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nimetatud kahju hüvitamist Ühingule võib nõuda ka Ühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada Ühingu vara arvel. Juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.
4.21 Radioloogia arengu nõukogu on nõuandev organ, kelle põhiülesandeks on radioloogia arengu seisukohalt oluliste probleemide analüüs, selle põhjal rakendusettepanekute tegemine nii juhatusele kui ka üldkoosolekule. Radioloogia arengu nõukogu liikmed valivad esimehe. Nõukogu koosolekud kutsutakse kokku nõukogu esimehe poolt vastavalt vajadusele. Igal nõukogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.

5 ÜHINGU VARA JA VAHENDID
5.1 Ühingu vara tekib:
5.1.1 sisseastumis- ja liikmemaksudest ning muudest maksetest;
5.1.2 varalistest annetustest, kinkidest, eraldistest jms. Varalised annetused ja eraldised võivad olla kas sihtotstarbelised või sihtotstarvet määramata;
5.1.3 tulust, mida võidakse saada Ühingu väljaannete kirjastamisest ja levitamisest või kultuurhariduslikest või muudest põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks korraldatud tasulistest üritustest;
5.1.4 muudest laekumistest, mis on vajalikud Ühingu põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks.
5.2 Ühingu omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik Ühingu põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.
5.3 Ühingu liikmel ei ole õigust Ühingu varale, Ühingul ei ole õigust Ühingu liikme varale.
5.4 Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust Ühingu varaliste kohustuste eest.
5.5 Ühing vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
5.6 Kui Ühingu liikmele on antud liikmekaart, tehakse Ühingu liikme soovil liikmekaardile sissekanne liikmeks vastuvõtmisel, liikmemaksu tasumisel, liikmeskonnast väljaastumisel ja muudel juhtudel.

6 ARUANDLUS JA TEGEVUSE KONTROLLIMINE
6.1 Ühingu raamatupidamist korraldab juhatus raamatupidamise seadust järgides.
6.2 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras ja esitab selle üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest.
6.3 Ühingu tegevust kontrollib kolmeks aastaks valitud revisjonikomisjon.
6.4 Revisjonikomisjon valib oma liikmete seast esimehe.
6.5 Revisjon viiakse läbi vähemalt kord aastas, vahetult pärast majandusaasta aruande koostamist. Aruanne esitatakse juhatusele, kes esitab selle üldkoosolekule.

7 ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE. TEGEVUSE LÕPETAMINE
7.1 Ühingu ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustab üldkoosolek.
7.2 Ühingu ühinemisel läheb ühendatava Ühingu vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale Ühingule.
7.3 Jaotumisel annab jagunev Ühing oma vara üle omandatavatele Ühingutele. Jaotumisel loetakse jagunev Ühing lõppenuks.
7.4 Ühingu tegevus lõpetatakse:
7.4.1 üldkoosoleku otsusega;
7.4.2 Ühingu pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
7.4.3 liikmete arvu vähenemisel alla viie;
7.4.4 kohtulahendiga;
7.4.5 üldkoosoleku võimetuse korral määrata põhikirjaga ettenähtud organite liikmeid.
7.5 Ühingu tegevuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui üldkoosolek ei otsusta selle võimatusel teisiti. Likvideerijad lõpetavad Ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded. Isikul, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale. Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui üldkoosolek annab selleks nõusoleku. Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud Ühingu likvideerimiseks. Lõpetamisel allesjäänud vara antakse üle samalaadsete eesmärkidega ühingule või sihtasutusele või kasutatakse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikes huvides.

Eesti Radioloogia Ühingu põhikiri on kinnitatud 23.05.2008.a üldkoosoleku otsusega.

Peeter Ross
President