Igal seminaril teeb 20 minuti pikkuse ettekande kolm arst-residenti. Õppeaasta jooksul saab iga Tallinnas baseeruv radioloogia arst-resident esineda kaks korda.
Ettekande formaate on kolm: teoreetiline ettekanne, uuringu analüüs ning konsiilium. Esinemise soovist ja valitud formaadist tuleb teada anda Tiia Elvrele (tiia.elvre@itk.ee).
Formaadi valik tuleb teha minimaalselt 1 kuu enne esinemist, kahe esimese formaadi puhul ka teema valik, et vältida olukordi, kus ühel päeval on kaks sama teema/uuringu ettekannet. Teoreetilise ettekande pealkiri avalikustatakse paar päeva enne esinemist, uuringute analüüsi teemasid enne esinemist ei avalikustata.
Seminaride kuupäevad, esinejate nimed ja juba ette kantud loengud on nähtavad Eesti Radioloogia Ühingu kodulehel ery.ee.

 

Teoreetiline ettekanne
Sobib I – V aasta arst-residentidele. Selle formaadi eesmärk on teha kuulajatele vabas vormis ülevaade mõnest radioloogia sõlmküsimusest (sarnane varasemate aastate formaadiga).

 

Uuringu/haigusjuhu analüüs
Sobib I – V aasta arst-residentidele. Selle formaadi eesmärk on läbi töötada uuring etteantud struktuuri järgi, keskendudes eeskätt diferentsiaaldiagnostilisele protsessile ja kliiniliste kolleegidega kommunikeerimisele. Uuringu analüüsi struktuur on järgmine:
Lähteandmed. Relevantne kliiniline ja laboratoorne leid? Kliiniline küsimus?
Esmane vaatlus. Arvestades lähteandmeid, millised eluohtlikke muutuseid tuleks kõigepealt otsida? Millisele kliinilisele kolleegile need tuleks juba enne lõplikku vastust kommunikeerida? Mis on need aspektid, mis kolleegi võiks huvitada?
Muutuste hindamine ning juhtiva muutuse identifitseerimine. Mis on radioloogiline leid? Milline muutus või muutused on kõige otstarbekam võtta juhtivaks muutuseks (nn pivot), mille peale diferentsiaaldiagnostiline rida ehitada (nt perilümfaatiline sõlmeke kopsus, halvasti piirdunud lüütiline lesioon luus, perifeerselt kontrasteeruv kolle ajus)? See on hea võimalus põhiterminite üle kordamiseks, et me kõik oleksime nn samal leheküljel.
Diferentsiaaldiagnostilise rea koostamine ja kitsendamine. Mis diagnoosid tulevad leitud muutuste selgitamiseks kõne alla? Millised on kõige tõenäolisemad? Millised saame suhtelise kindlusega välistada?
Radioloogilise otsuse kommunikeerimine. Kuidas vormistada järeldus? Alustame vastusest kliinilisele küsimusele, siis käsitleme süstemaatiliselt seda, mida ei küsitud. Kui midagi vajab täpsustavaid uuringuid, siis milliseid ja millal?

Aega on 20 min, selle aja jooksul võib analüüsida nii mitut uuringut kui jõuab. Uuringud valib arst-resident ise ja vormistab esitluse (üldjoontes sarnane varasemate aastate haigusjuhu ettekande formaadiga, nüüd keskenduda rohkem uuringu analüüsile, mitte teoreetilisele loengule antud haigusest).

 

Konsiilium
Mõeldud eelkõige III – V aasta arst-residentidele. Eesmärk on harjutada mõistliku aja jooksul uuringute läbitöötamist ning asjakohase kokkuvõtte tegemist kliinilistele kolleegidele — nii nagu see tulevikus koosolekutel ja konsiiliumidel toimuma hakkab.
• Valdkonna lepime arst-residendiga eelnevalt kokku tema soovile vastavalt. Valdkond võib olla nt neuroloogia, uroloogia, kirurgia, ortopeedia jne.
• Leiame mõistliku arvu (keskmiselt 5, aga võtame mahtu arvesse) uuringuid, anonümiseerime need ning koostame juurde lühikese kliinilise konteksti. Leiame ka radioloogilise kolleegi, kes orienteerub valdkonnas ja on juhtudega tuttav, ning kliinilise kolleegi, kes tuleb koosolekule kommenteerima, mis on tema jaoks meie jutus oluline ning milline saab olema käsitlus.
• Arst-resident tuleb paar tundi varem Ida-Tallinna Keskhaiglasse, saab tööjaama ning valmistab uuringud ette.
• Seminaril kannab arst-resident uuringud ette, keskendudes olulisele. Atmosfäär on sõbralik — kui seminari ajaks midagi välja mõelda ei õnnestu, mõtleme välja koos kohapeal — nagu päris elus! See ei ole eksam, aga on hea ettevalmistus eksamiks.

Juhendis on võimalikud jooksvad muudatused, millest antakse eelnevalt teada kolmapäevaseminaridel kohapeal ja ERÜ listi e-kirjadega.