Üritus on Zoomi keskkonnas veebiseminarina, üle nädala kolmapäeviti, algusega kell 17.00. Osalemiseks on vajalik Zoomi konto.
Igal seminaril teeb 20 minuti pikkuse ettekande 3-4 inimest. Õppeaasta jooksul saab iga Tallinnas täiskohaga baseeruv radioloogia arst-resident esineda vähemalt 2 korda, soovi korral rohkem. Osa õppeaastast Tallinnas olevatele residentidele on planeeritud 1 ettekande aeg. Esinema on oodatud
ka mujal Eestis õppivad arst-residendid, samuti residentuuri lõpetanud kolleegid.
Esinemise aegu saab broneerida e-postiga tiia.elvre@itk.ee
Ettekande formaate on kaks: teoreetiline ettekanne ja uuringu analüüs.
Minimaalselt üks kuu enne esinemist tuleb Tiia Elvre tiia.elvre@itk.ee teatada teema valik, et vältida olukordi, kus ühel päeval on kaks sama teema/uuringu ettekannet. Teoreetilise ettekande pealkiri avalikustatakse Eesti Radioloogia Ühingu (ERÜ) kodulehel ja ERÜ liikmete listi e-kirjaga paar päeva enne esinemist, uuringute analüüsi teemasid enne esinemist ei avalikustata.
Seminaride kuupäevad, esinejate nimed ja juba ette kantud loengute slaidid on kõikidele nähtavad ERÜ kodulehel ery.ee.
Seminari video salvestatakse, selle järelevaatamise võimalus on ainult ERÜ liikmetel ery.ee lehel, selleks vajalik parool antakse eraldi.
Teoreetiline ettekanne
Selle formaadi eesmärk on teha kuulajatele vabas vormis ülevaade mõnest radioloogia sõlmküsimusest.
Uuringu/haigusjuhu analüüs
Selle formaadi eesmärk on läbi töötada uuring etteantud struktuuri järgi, keskendudes eeskätt uuringu analüüsile, diferentsiaaldiagnostilisele protsessile ja kliiniliste kolleegidega kommunikeerimisele, mitte teoreetilisele loengule antud haigusest.
Uuringu analüüsi struktuur on järgmine:
– Lähteandmed. Relevantne kliiniline ja laboratoorne leid? Kliiniline küsimus?
– Esmane vaatlus. Arvestades lähteandmeid, millised eluohtlikke muutuseid tuleks kõigepealt otsida? Millisele kliinilisele kolleegile need tuleks juba enne lõplikku vastust kommunikeerida? Mis on need aspektid, mis kolleegi võiks huvitada?
– Muutuste hindamine ning juhtiva muutuse identifitseerimine. Mis on radioloogiline leid? Milline muutus või muutused on kõige otstarbekam võtta juhtivaks muutuseks (nn pivot), mille peale diferentsiaaldiagnostiline rida ehitada (nt perilümfaatiline sõlmeke kopsus, halvasti piirdunud lüütiline lesioon luus, perifeerselt kontrasteeruv kolle ajus)? See on hea võimalus põhiterminite üle kordamiseks, et me kõik oleksime nn samal leheküljel.
– Diferentsiaaldiagnostilise rea koostamine ja kitsendamine. Mis diagnoosid tulevad leitud muutuste selgitamiseks kõne alla? Millised on kõige tõenäolisemad? Millised saame suhtelise kindlusega välistada?
– Radioloogilise otsuse kommunikeerimine. Kuidas vormistada järeldus? Alustame vastusest kliinilisele küsimusele, siis käsitleme süstemaatiliselt seda, mida ei küsitud. Kui midagi vajab täpsustavaid uuringuid, siis milliseid ja millal?
Aega on 20 min, selle aja jooksul võib analüüsida nii mitut uuringut kui jõuab. Uuringud valib arst-resident ise ja vormistab esitluse.
Peale esinemist tuleb ettekande pdf formaadis slaidid saata veebihaldur@ery.ee
Juhendis on võimalikud jooksvad muudatused, millest antakse eelnevalt teada kolmapäevaseminaridel kohapeal ja ERÜ listi e-kirjadega.