Radioloogia (kolmapäeva) seminari haigusjuhu ettekande juhend

Seminari haigusjuhu ettekanne annab ettekandjale võimaluse esitleda oma oskust:
-analüüsida erinevate meetoditega saadud kujutistel leiduvat normaalset leidu ja patoloogilisi muutusi;
-kasutada õppe- ja teaduskirjandust muutuste kliiniliseks interpreteerimiseks ja diagnoosini jõudmiseks;
-põhjendada muutuste esinemist patoanatoomiliselt ja patofüsioloogiliselt;
-üles ehitada sisuliselt analüüsiv ja vormiliselt hästi jälgitav haigusjuhu ettekanne.

Üldised nõuded ja soovitused
Slaidide ettevalmistamisel jälgitakse üldtuntud soovitusi arstiteaduslike ettekannete tegemise kohta, vt Collins J, Giving a PowerPoint Presentation: the Art of Communicating Effectively. RadioGraphics 2004; 24:1185–1192.
Viitamisel jälgitakse APA stiili, tekstis kasutatakse autori(te) nime(sid) ja publikatsiooni/raamatu ilmumisaastat.
Ettekande kestus on 20-25 minutit, sellest ajast tuleb kinni pidada.

Sissejuhatus
Sissejuhatavalt esitatakse kokkuvõtlikult oluline kliiniline informatsioon.

Kujutiste analüüs
Kujutiste analüüs peaks toimuma kronoloogilises järjekorras. Slaididel võiks olla punktikaupa ära toodud olulised tähelepanekud iga uuringu kohta, vältida tuleks liigendamata kirjeldust: slaidid ei ole spikker ettekandjale, vaid vahend kuulajate tähelepanu juhtimiseks asjakohasele informatsioonile.
Igale uuringule võiks järgneda tulemuse analüüs, vajadusel ja võimalusel viidetega kasutatud raamatutele ja publikatsioonidele. Viitamisel jälgitakse APA stiili, tekstis kasutatakse autori(te) nime(sid) ja publikatsiooni/raamatu ilmumisaastat.
Uuringute interpretatsiooni tulemuseks on võimalike diagnooside nimekiri, tõenäosuse järjekorras. Tõenäosuse järjekord peab olema põhjendatud, poolt ja vastuargumendid diagnooside kohta välja toodud.
Kui ettekandja ei pea võimalikuks lõpliku diagnoosi panemist, võib analüüsi tulemuseks jäädagi diferentsiaaldiagnostiline loetelu.
Lõpetuseks esitatakse lõplik kliiniline diagnoos põhjendustega ja võimalusel patoanatoomilise preparaadi analüüsiga.

Haiguse ülevaade
Kujutiste analüüsile ja diagnoosile järgneb lühiülevaade diagnoositud haigusest või diferentsiaaldiagnostilise loetelu kahest esimesest haigusest. Lühiülevaade hõlmab haiguse epidemioloogiat, patoloogilist anatoomiat ja füsioloogiat ning kliinilist leidu (võrreldes ka analüüsitud juhuga) ning uuringute leidu (samuti võrreldes analüüsitud juhuga). Lühidalt kirjeldatakse ravivõimalusi ja prognoosi.

Ettekanne lõpeb lühikokkuvõtte ja kirjanduse loeteluga.